Beriti Norra mägimatka kogemus

Miks otsustasid minna mägedesse matkama?

Esimest korda käisin  mägedes matkamas kaheksa aastat tagasi. Mind viis sinna mees, kes teadis mu kõrgusekartusest, aga tal oli nii ilus üllatus mulle varuks.
Bessegeni nõlvalt  ülesse minnes värisesin kõrgusekartusest ja olin valmis helikopterit tellima, aga kui siiski lõpuks ülesse jõudsin, tegi ta mulle abieluettepaneku. Sellest hetkest said mulle mäed ja matkamine väga armsaks. See oli väga eriline kogemus ja seljatasin seal suuresti oma kõrgusehirmu.
Kui kuulsin, et Näkid Metsa korraldab 8-päevase matka Jotunheimeni pargis ja läbitakse ka Bessegeni mägi, siis kohe tundsin, et tahan seda mälestust uuesti meenutada. Natuke oli ka hirmutav, et pean kogu oma söögi-joogi ja elamise seljas tassima, aga tegelikuses see ei olnud üldse nii raske kui arvasin.

Kuidas valisid reisiseltskonna?

Minu sõbranna oli käinud Näkid Metsa matkajuhtidega matkal ja talle väga meeldis. Ta mainis mulle, et toimub Norra matk ja üks koht ongi veel vaba. Järgmisel päeval registreerisin ennast matkale ja olin üsna ärevil. Selliste matkadega on nii, et alles kohapeal selgub, millised reisikaaslased me üksteisele oleme. Näkid Metsa korraldab ainult naistele matkasid ja meie matkaseltskond oli väga kirju, aga väga kokkuhoidev. Väga palju sai nalja ja muidugi nautisime ka vaikushetki ja lõunasöögijärgseid uinakuid – 15 minutit kummalegi silmale.

Mida on kõige olulisem teada enne mägimatka?

Peab arvestama, et mägedes võib saada tormi, vihma, lund ja muidugi ka väga ilusa tuulevaikse ilma, aga kui sul ei ole õiget varustust, siis lihtsalt külmetad öösel ja ei saa üldse magada. Mina alahindasin kogenud grupijuhtide soovitusi ja see maksis mulle hiljem unetundides kätte. Olen Norras käinud alati augustis ja siis on palju soojem ehk et koti panin kokku osaliselt enese tarkusest ja see ei olnud hea idee.

Mis oli matka juures kõige raskem?

Kohtumine enda hirmudega, aga nende võitmine on ka kõige magusam.
Matkamine koos seljakotiga ei ole üldse nii raske, sest kogu raskus läheb puusadele, õlgadel ei ole raske. Ise olen seljakotti siiani valesti seljas kandnud ja pole rihmu osanud sättida. See sai nüüd selgeks.

Milline on üks tavaline mägimatka päev?

Ärkad rahulikult, lähed telgist välja ja kõik on nii vaikne, keegi väga ei räägi ja kõik toimetavad oma unises rütmis. Pesen hambad ja kreemitan lemmik Day kreemiga enda nägu ja samaaegselt naudin loodust. Mõned käivad karges vees ujumas ja siis hakkame süüa valmistama. Hommikuks teen enda pliidil kaerahelbeputru, segan sisse halvaad ja panen peale maasikamoosi. Ei kõla just väga halvasti 😉
Kui söök söödud, siis pakime oma telgi ja magamiskoti jms. Igapäevaselt avastasin, kuidas ma pakkisin kotti aina kompaktsemalt.
Kui kott koos, järgneb väike võimlemine ning alustame matkamisega. Igal hommikul  arutasid grupijuhid meiega raja läbi, et kõikidele sobiks ja ühel päeval jaguneski grupp kaheks. Kes valis kergema ja kes veidi raskema raja ning õhtul kohtusime kokkulepitud laagris. Näksimise ja lõunapausid kujunesid jooksvalt. Rajal olles oli mõnel päeval meeletult palju nalja ja naeru, aga vahel kõndisime täisvaikuses. Mulle väga meeldib mägedes see, et vaikus ei ole piinlik moment. Mina isiklikult naudingi seda mägede vaikust ja suurust nii-nii väga.
Matkal olles on ka omad reeglid: prügi ei jäeta maha ja salvrätte ei peideta sambla alla, kõigil on alati taskus väike prügikotikene. Rajal olles peab ka arvestama, et viis minutit võib olla päike ja palavus ning siis 30 minutit sajab vihma või puhub kõva tuul. Pidevalt käib üks riiete lahti ja kokku pakkimine.

Kas teeksid seda uuesti?

Kindlasti teeksin, aga siis juba rohkem läbimõeldud varustusega, mida saab ka rentida, ei pea kohe omale ostma.